Samm-sammult juhised, millal ja kuidas kirsipuid õigesti õues istutada.

Kirsipuud kasvavad peaaegu igas aias igas Venemaa piirkonnas. Kui te ei näe neid oma viljapuude seas, seisneb probleem selles, et omanikel pole aimugi, kuidas neid õigesti istutada ja hooldada. Istutamine pole keeruline, kuid on mõned nüansid, mida tuleb meeles pidada ja kasvatamise ajal mitte unarusse jätta. Ebaõige istutamine ja hooldamine võivad põhjustada saagi ebaõnnestumist ja kirsipuu hääbumist.

Millal kirsipuid istutada

Kirsipuid istutatakse tavaliselt kevadel, märtsi lõpust aprilli keskpaigani. Istutada saab ka sügisel, hiljemalt kuu aega enne külmade ilmade saabumist. Oluline on arvestada, et seemikute istutamise ajastus sõltub mitte ainult kliimavööndist, vaid ka sordist.

Sõltuvalt kasvupiirkonnast

Kõigi piirkondade põhireegel on alustada istutamist varakevadel. Sügisene istutamine tuleks teha septembri lõpus soojematel päevadel, et seemikud saaksid enne külmade saabumist juurduda.

Siberis ja Uuralites, aga ka Leningradi oblastis – karmide talvedega piirkondades – on soovitatav istutada ainult kevadel, kuna noortel seemikutel, millel pole veel juurdu, pole aega uue asukohaga kohaneda ja nad ei ela külma aastaaega üle.

Sõltuvalt sordist

Sort määrab nii vilja saagikuse kui ka maitse, aga ka selle, kui lihtne või keeruline on seda kasvatada. Peamised kriteeriumid sordi valimisel on taluvus kohalike talvede, mulla ja niiskuse suhtes.

Pöörake tähelepanu ka iseviljakusele, kuna paljud põllukultuurid ei ole iseviljakad ja munasarjade moodustamiseks vajavad nad tolmeldajaid, kelle valimisel tuleb arvestada ka klimaatilisi ja bioloogilisi iseärasusi.

Kirsipuude seemikute lai valik võimaldab teil sügisel noori puid õue istutada. Ostetud puud saab talveks maha matta ja kevadel, kui aeg on küps, alalisse kohta ümber istutada.

Parim hooaeg marjapuude istutamiseks

Taime saab istutada kevadel või sügisel. Kevadel, niipea kui lumi sulab ja maa soojeneb 10–12 kraadini Celsiuse järgi. Sügisel istutamine on kõige parem teha suvel, alates augusti algusest, et anda seemikule aega enne külma ilma saabumist juurduda.

Valime terve ja tugeva seemiku

Seemik peab olema võimalikult hästi kohandatud selle piirkonna kliimaga, kus see kasvab, seega tuleks sordi valikusse suhtuda vastutustundlikult.

Mõnikord proovivad algajad aednikud raha kokkuhoiuks seemnetest seemikuid kasvatada, kuid sama vilja saamine kui emataimelt on ebatõenäoline. Ja kui me räägime poogitud taimedest, siis nende järglased on täiesti steriilsed. Seetõttu on kõige parem osta seemikud usaldusväärsetest kauplustest ja puukoolidest.

Istutusmaterjali ostmisel kontrollige seda hoolikalt. Sellel peaks olema arenenud juurestik, 3-4 skeletiharu ning koore turse, naastude või muude kahjustuste puudumine.

Mida peaksite enne pardaleminekut teadma

Enne kui hakkate oma aeda kirsse istutama, peaksite arvestama mitmete oluliste reeglitega.

Millist mulda puule meeldib?

Kirsid ei kasva soises pinnases. Ideaalne on hästi kuivendatud ja neutraalne pinnas. Pinnas peaks olema kerge ja hästi õhutatav.

Enne istutamist tuleb muld korralikult ette valmistada, väetades seda orgaaniliste ja mineraalväetistega. Kandke ruutmeetri kohta 1,5 ämbrit sõnnikut ja 100 grammi fosforit ja kaaliumi. Algstaadiumis on kõige parem vältida lämmastikväetiste kasutamist, et mitte suurendada mulla happesust ja kahjustada noort juurestikku.

Asukoht ja valgustus

Valige istutuskoht, mis on tuuletõmbuse eest võimalikult kaitstud ja peaks olema ka päikeseline. Varem istutati viljapuid tuule ja külma eest täiendava kaitse saamiseks aia lähedale, kuna sinna koguneb rohkem lund, mis on teadaolevalt juurestiku jaoks hädavajalik külmumise vältimiseks.

Naabruskond teiste kultuuridega

Oluline on valida õige kasvukoht ja pinnas, samuti parimad naabrid. Kirsse on soovitatav kasvatada luuviljaliste läheduses: virsikud, kirsid ja aprikoosid. Pea meeles, et kõrgeid sorte (üle 3,5 m) ei tohiks lähedale istutada.

Õuna- ja pirnipuud ei sobi kirssidele hästi, kuna nende laialivalguvad võrad varjavad kirsipuud. Viirpuu või pihlaka kõrvale istutades suureneb mõlema puu viljasaak märkimisväärselt.

Kirsipuu istutusmustrid

See peaks olema kõrgem koht, mis on põhjatuulte eest kaitstud, eelistatavalt aedade küljel.

Vajalikud tingimused

Selleks, et terve kirsipuu annaks rikkaliku saagi maitsvaid ja mahlaseid vilju, peate tegema vajalikke pingutusi ja looma mugavad kasvutingimused.

Temperatuuritingimused

Kirsipuu kasvuks on temperatuur ülioluline. Soovitatav on seemik istutada, kui temperatuur on 10–12 kraadi Celsiuse järgi.

Õhu niiskus

Noore puu istutamiseks vali soe, kuiv ja tuuletu ilm, kui lähipäevil sademeid ei ole prognoositud.

Ettevalmistustöö

Enne istutamist on oluline auk ja seemik korralikult ette valmistada ning varustada end vajalike aiatööriistadega. Seejärel alustage kohe istutamisega.

Vajalikud tööriistad

Istutamiseks on vaja vaid labidat mulla väljakaevamiseks, nööri ja vaia seemikute kindlale kinnisidumisele.

Seemiku ja istutusaugu ettevalmistamine

Vabastage seemiku juured vanast mullast, kastke need savi sisse ja lõigake neid veidi.

Korralikuks kaevamiseks lööge maasse vai ja joonistage tulevase augu ümber ring. Sügavus peaks olema vähemalt 60 cm ja läbimõõt umbes 100 cm.

Samm-sammult istutusjuhised

Kirsipuude istutamisel on oma omadused, mida tuleb istutustööde tegemisel arvesse võtta.

Külvisügavus

Aseta seemik nii, et juurekael oleks 3-5 cm maapinnast kõrgemal. Seejärel lisa pealmine mullakiht, sirgendades juured ettevaatlikult, ja seejärel pealmine mullakiht. Pärast augu täitmist löö puu kõrvale vai, et seemiku tüvi külge siduda. Seejärel kasta mulda korralikult.

Viljastumine

Kui muld on niiskuse imbunud ja settinud, täida tüve ümbrus saepuru ja kuiva mullaga. Istutamisetapis piisab 4-5 cm paksusest multšikihist.

Kirsipuude istutamise nüansid suletud juurestikuga

Suletud juurtega kirsipuu istutamine on palju lihtsam, sest peate ainult kogu konteineri sisu koos mullaga eelnevalt kaevatud auku viima.

Edasine hooldus

Esimesel suvehooajal vajab seemik rohkelt kastmist; seejärel kasta ainult pikema põua ajal. Väetamist tehakse kaks korda kasvuperioodil:

• kohe pärast õitsemise lõppu;
• kaks nädalat pärast esimest väetise kasutamist.

Väetage mullein-lahusega, millele on lisatud puutuhka või mikrotoitaineid. 2-3 aasta pärast vajab taim pügamist, kuna võra muutub nii tihedaks, et koristamine on keeruline. Kaitske kirsipuud talveks, kattes selle kuuseokstega; see kaitseb seda külmumise eest ja säilitab tulevase saagi.

Kontrollige puud regulaarselt haiguste ja kahjurite nakatumise tunnuste suhtes ning kui need avastatakse, määrake sobiv ravi, kasutades tõestatud kaitsevahendeid.

Miks kirsipuu esimesel aastal pärast istutamist ei kasva?

Selleks, et seemik esimesel aastal pärast istutamist kasvama hakkaks, on oluline valida õige asukoht, kuna põhjavee lähedus aeglustab kasvu oluliselt. Samuti on oht valida vale sort, mis tähendab, et see ei sobi antud kliimas kasvatamiseks. Karihiired ja mutid on levinud probleem.

Levinud vead maandumisel

Kirsside kasvatamine on üsna lihtne, kui hoolikalt uurida istutus- ja hooldusjuhiseid. Levinud vigade hulka kuuluvad vale istutuskoha valimine, ebakvaliteetse istutusmaterjali kasutamine või selle liiga vara ostmine ning ettenähtud ajaraami mittetäitmine. Istutamisel võib teha ka tõsiseid vigu, näiteks istutada puu liiga sügavale või lisada auku liiga palju mineraalväetist.

Kirsipuu istutamine nii, et see jätkuvalt vilja kannaks, on täiesti võimalik. Vaja on vaid istutusjuhiste ja nende praktilise rakendamise üksikasjalikku uurimist.